Iga lapsevanema soov on, et laps oleks terve ja areng eakohane. Füsioterapeut Liisu Rõigas selgitab, millistel juhtudel on vajalik spetsialisti poole pöörduda ning mis on normaalne arenguetapi osa.
Pildil Bundgaard Petit Velcro Night Sky poolsaapad. Foto autor: Airika Vettik Photography
1. Mis on füsioteraapia?
Füsioteraapia on meditsiiniharu, mis põhineb terapeutilistel harjutustel, manuaalsetel võtetel, asendravil ja füüsikalise ravi meetoditel. Füsioteraapia eesmärgiks on inimeste elukvaliteedi parandamine ja maksimaalse füüsilise potentsiaali saavutamine. Selle saavutamiseks tegelevad füsioterapeudid nii terviseedenduse, vigastuste/valude ennetamise, taastusravi ja erinevete sekkumiste teostamisega. Füsioteraapia eesmärgiks on selgitada välja probleemi põhjus ja leida selle lahendamiseks parim võimalik sekkumisplaan, võttes arvesse ka kliendi eluviisi.
Laste füsioteraapias lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu täiskasvanute puhul, kuid sekkumised on oluliselt mängulisemad ja väga olulisel kohal on ka lapsevanemate nõustamine.
2. Millal võiks pöörduda lapsega füsioterapeudi poole? Kuidas füsioterapeut aidata saab?
Kuni 2-aastase lapsega võiks füsioterapeudi poole pöörduda, kui:
- Oled mures oma lapse motoorse arengu pärast ning soovid seda toetada. Näiteks kui on hilinenud oskused nagu pööramine, käputamine ja kõndimine või kui laps ei püsi üldse kõhuliasendis.
- Lapsel esineb asümmeetriaid (nt eelistab märgatavalt ühte kehapoolt, pea on pööratud ühele küljele või hoiab laps ennast selili- ja kõhuliasendis viltu)
- Vajad abi lapse liigsete lihaspingete või liiga madala lihastoonuse korrigeerimisel.
- Soovid vastuseid lapse arengut puudutavatele küsimustele (nt millal peab laps omandama mingi oskuse).
- Soovid kinnitust, et lapse motoorse arengu ja lihaste toonusega on kõik hästi.
- Soovid, et spetsialist toetaks lapse arengut ja soovitaks vajadusel harjutusi ka kodus sooritamiseks.
2-aastaste ja vanemate laste puhul võiks füsioterapeudi poole pöörduda, kui:
- Lapse kõnnimustris esineb probleeme (kõnnib varvastel, varbad sissepoole või väljapoole, lonkab vms).
- Laps ei ole omandanud eakohaseid motoorseid oskuseid või tahad veenduda selles, et tema areng on eakohane.
- Soovid, et spetsialist toetaks Sinu lapse arengut ja soovitaks vajadusel harjutusi ka kodus sooritamiseks.
- Oled mures oma lapse rühi pärast.
- Lapsel on olnud vigastus (nt luumurd) ja ta vajab funktsiooni taastamiseks abi
- Lapsel on sageli lihasvalud
- Vajad nõustamist kasutuses olevate abivahendite ja nende kohandamise osas.
Füsioterapeut hindab põhjalikult lapse liigutusmustreid, asendeid ja lihaste seisundit ning otsustab selle põhjal, kas füsioterapeutiline sekkumine on vajalik. Sekkumismeetoditeks võivad olla harjutused, venitused, asendravi, massaaž, kinesioteipimine. Üldjuhul koostab füsioterapeut harjutuskava ka kodus sooritamiseks ning nõustab lapsevanemaid igapäevaste tegevuste osas (nt milliseid asendeid vältida, milliseid soodustada, milliseid jalanõusid valida, kas on vaja ka abivahendeid jne).
Füsioterapeutiline sekkumine toetab oluliselt lapse motoorset arengut, tugevdab lihaseid, parandab rühti ja aitab seeläbi vältida teatud probleeme ka täiskasvanueas.
3. Millised on peamised kaebused, mille puhul Sinu poole pöördutakse?
Beebide puhul on sagedasteks probleemideks raskused kõhuliasendis püsimisega, motoorsete oskuste hilinemine, lihaspinged, asümmeetriad. Tihti tahetakse lihtsalt lasta lapse lihaskond ja motoorsete oskuste tase üle vaadata, et veenduda, et kõik on korras või saada ideid kodusteks tegevusteks koos lapsega. Sageli on vanematel ka erinevaid küsimusi, milliseid lisavahendeid (nt kõnniraamid, hüppetraksid vms) oleks mõistlik või vajalik lapsele osta.
Suuremate laste puhul on probleeme tihti just jalgadega. Sageli ollakse mures jalgade korrektse joonduse pärast, esineb X-, O-jalgsus, lampjalad. Sageli kaebavad lapsed ka valusid, eriti just jalgades (nt hüppeliigestes, säärtes, põlvedes). Üheks suureks probleemiks on ka erinevad rühihäired.
4. Kas O-jalad ja X-jalad on normaalne arenguetapi osa? Aga kuidas on näiteks varvastel kõndimisega, lampjalgsuse või jalad sissepoole kõndimisel? Palun kirjelda, milline on normaalne ja eakohane jalgade areng ning milline mitte. Millised on ohumärgid?
Jaa, O-jalad võivad hakata rohkem väljenduma, kui laps hakkab kõndima. Üldiselt kaob see ära 2-3-aastaseks saades ning asendub X-jalgsusega, mis on enim väljendunud 3-5-aastaselt ning normaalse asendi saavutavad jalad umbes 8-aastaselt.
O- või X-jalgsuse puhul peab olema tähelepanelik ja konsulteerima spetsialistiga, kui:
- Vastavad asendid on väljendunud väga tugevalt
- Laps kaebab valusid või lonkab
- Asend väljendub ainult ühe jala puhul
- O-jalgsus püsib pärast 3-aastaseks saamist
- X-jalgsus süveneb pärast 8-aastaseks saamist
Varvastel kõndimine on alles kõndima õppinud laste puhul üsna sage, kuna selliselt on lapsel lihtsam tasakaalu hoida. Tihti võib tegemist olla harjumusliku käitumisviisiga. Spetsialistiga peaks konsulteerima, kui laps on juba 3-aasta vanune ja eelistab endiselt varvastel kõndida, kuna sellisel juhul võib tegemist olla tõsisema probleemiga (nt lühenenud säärelihased, nõrgad tuhara-, kõhu- ja seljalihased, häirunud tundlikkus, erinevad neuroloogilised probleemid). Kui laps kõnnib varvastel u 80% päevast, võiks spetsialisti poole pöörduda juba 2-aastaselt.
Lampjalgsus on laste puhul väga tavaline, kuna nende luud ja liigesed on veel väga painduvad. Enamik lapsi kasvavad sellest välja 6ndaks eluaastaks. Umbes 5% elanikkonnast võivad lampjalad jäädagi püsima, kuid õnneks ei tekita see enamasti olulisi probleeme. Head jalanõud on sellisel puhul aga kindlasti väga olulised. Füsioterapeut või ortopeed saab kindlaks teha, kas tegemist on jäiga või elastse lampjalaga ja sellest tulenevalt hindab ka probleemi tõsidust. Samuti peab spetsialisti poole pöörduma, kui normaalne tallavõlv asendub mingil hetkel lampjalaga.
Varbad sissepoole kõndimine tekib lastel erinevatel põhjustel. Tihti on probleemiks hüppe-, põlve- või puusaliigeste jäikus, nõrkus või anatoomiline asend. Varbad sissepoole asendit põhjustavad ka reieluu, sääreluu ja jalalaba pöördunud asendid, mida seostatakse laste emakasisese asendiga, kuid kindlat tekkepõhjust ei teata.
Enamasti kasvavad lapsed sellisest kõnnimustrist välja umbes 8-aastaselt, kuid spetsialisti poole peaks pöörduma juba varem, kui:
- Jalalaba on noorkuu kujuline (märgatav juba beebidel)
- Kõnnimuster on lonkav
- Esineb valu või paistetust
- Laps kukub sageli, komistab oma jalgade otsa
,,Lampjalgsus on laste puhul väga tavaline, kuna nende luud ja liigesed on veel väga painduvad.”
5. Millised on peamised müüdid laste jalgade arenguga seoses?
- Tihti arvatakse, et lapse jalanõu ei pea olema kvaliteetne, kuna ta kasvab sellest nii kiiresti välja. Kahjuks see päris niimoodi pole. Kuna lapse jalg on pidevalt arenev, on tegelikult head jalanõud väga olulised. See, milliseid jalanõusid lapsed enne 7ndat eluaastat kannavad, mõjutavad olulisel määral jalgade arengut.
- Väärarusaam on see, et juba väga väikestele lastele (3-4-aastastele) saaks panna lampjala diagnoosi. Tegelikult on tallavõlvid selles eas veel arenemisjärgus. Kui aga jalalaba väga sissepoole vajub, tasuks lasta lapse jalad üle vaadata.
Pildil Baby Bare Shoes sandaalid Blue Beetle.
- Tihti mõeldakse, et pole oluline, millised on lasteaia vahetusjalanõud, aga tegelikkuses on lapsed nendega ju suurema osa päevast ehk siis peaks sellele valikule kindlasti tähelepanu pöörama
- Valud jalgades on normaalsed.
Teatud perioodidel võivad lastel tõesti esineda kasvuvalud, ent need tekivad suurema tõenäosusega säärtesse, põlvedesse ja reitesse. Jalalaba valude korral peaks konsulteerima spetsialistiga, et selgitada välja nende tekkimise põhjus.
Kui Sa tunned, et sooviksid konsulteerida füsioterapeudiga, siis võta Liisu Rõigasega ühendust meiliaadressil liisu.roigas@gmail.com. Vastuvõtt asub Pärnus, Papiniidu 64 FYSIOwell stuudios. Lisainfo www.fysiowell.ee
Intervjuu jätkub… Loe II osa SIIT
Jaga intervjuud sõbraga