Vanematena teeme kõik endast oleneva, et toetada oma laste tervist – alates nende toitumisest kuni igapäevaste rutiinideni. Kuid on üks valdkond, mida sageli tähelepanuta jäetakse: jalgade hooldus. Kasvavad jalad vajavad enamat kui lihtsalt õige suurusega jalanõusid – nad vajavad vabadust, korralikku hügieeni ja ennetavat hooldust.

Sellel teemal rääkisime professionaalse jalgade hooldusspetsialisti Sirlega, kes näeb oma silmaga, kuidas väikesed jalaprobleemid võivad ignoreerimise korral muutuda suuremateks probleemideks. Ta on spetsialiseerunud pediküürile, jalgade tervisele ja ennetavale hooldusele nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks on ta ise barefoot jalatsite kandja ja mõistab, kuidas need toetavad tervet ja loomulikku jalgade arengut.

1. Kas laste jalgu on vaja üldse hooldada?

Jah, laste jalgu on kindlasti vaja hooldada, sest need on pidevas kasvus ja muutumises. Erinevates vanuseetappides on fookus veidi erinev.

Väikelastel on kõige olulisem tagada puhtus, kujundada harjumus küüsi õigesti lõigata ning valida sobivad jalanõud. Sobivate jalanõude all mõeldakse ruumikust ja painduvust, mis lubavad jalal liikuda nii loomulikult, nagu laps käiks paljajalu.

Koolieas lisandub jalgadele suurem koormus – liikumine, sportimine ja pikad päevad jalanõudes. Just selles vanuses ilmnevad sageli ka esimesed jaladeformatsioonid. Seetõttu on eriti tähtis jälgida, et jalanõud ei oleks kitsad ega liiga jäiga tallaga, vaid toetaksid jalga loomulikult.

Teismeeas on jalad väga tundlikud: hormoonide mõjul suureneb higistamine ja turse, samal ajal toimub kasvuspurte. Kui lisada siia kitsad või jäigad moejalatsid, kujunevad sellest noored, kes satuvad sageli jalaspetsialisti juurde juba varakult. Lisaks mõjutavad selles eas valikuid sotsiaalsed tegurid – soov meeldida ja sobituda, mistõttu eelistatakse sageli jalanõusid, mida kannavad sõbrad, mitte neid, mis on jalale kõige tervislikumad.

Kui laps on maast madalast harjunud barefoot-jalatsitega, on olukord hoopis teine. Selline jalg teab, mida tähendab loomulik liikumisvabadus, ja hiljem ei soovi noor enam kitsaid või valu tekitavaid tekitavaid jalanõusid kanda. Minu kogemus näitab, et lapsed, kes on kandnud barefoot-jalatseid, ütlevad hiljem tavapoest ostetud kitsaste tossude või kingade kohta: „Need lihtsalt ei sobi jalga.”

Seega vajavad laste jalad hoolt igas vanuses – mitte ainult probleemide lahendamiseks, vaid eelkõige ennetuseks, et säilitada terve ja loomulik liikumine kogu eluks.

2. Mida peaks igapäevaselt lapse jalgade juures jälgima?

Igapäevaselt on oluline jälgida, kuidas laps oma jalgadega liigub ja millised on nende üldised tunnused. Kõigepealt tasub tähele panna lapse kõnnakut – kas samm on ühtlane ja loomulik, kas jalad liiguvad sirgelt ning kas tallavõlv on vastavalt vanusele välja arenenud. Väikelastel võib tallavõlv olla esialgu madalam, kuid vanuse kasvades peaks see hakkama kujunema.

Oluline on jälgida ka varbaid. Varbad peaksid olema sirged, ilma kõverdumiste või pealevajumisteta. Kui väiksemad varbad hakkavad viltu kasvama või kõverduma, võib see viidata kitsaste või ebasobivate jalanõude kandmisele.

Samuti tasub regulaarselt kontrollida küünte, naha ja varbavahede seisundit. Küüned peaksid olema siledad ja ilma sissekasvamise märkideta. Nahk peab olema terve, ilma punetuse, villide või paksenditeta. Varbavahed peavad jääma kuivad ja puhtad, sest niiskes keskkonnas levivad kergesti seenhaigused.

Lisaks tuleb tähele panna ka ebatavalist lõhna. Tugev higilõhn või muutunud lõhn võib viidata liighigistamisele või algavale seeninfektsioonile.

Kokkuvõttes on lapse jalgade puhul normaalne, kui need on sirged, liikuvad, varbad loomulikus asendis ja nahk ning küüned terved.

Kõrvalekalded, punetus, villid või valud on märgid, millele peaks kiiresti reageerima, et ennetada suuremate probleemide kujunemist.

3. Millised on enamlevinud vead koduses hoolduses?

Koduses jalahoolduses tehakse tihti korduvaid vigu, mis võivad viia jalaprobleemideni.
Üks levinumaid on küünte vale lõikamine – neid lõigatakse liiga lühikeseks või liialt ümaraks. See loob soodsa pinnase sissekasvamiseks ja valulike põletike tekkeks.

Teiseks probleemiks on kitsaste jalanõude või sünteetilistest, liiga väikeste sokkide igapäevane kandmine. Need suruvad varbaid kokku, tekitavad niiskust ja hõõrdumist ning pikema aja jooksul võivad muuta ka jala kuju.

Sageli unustatakse jalgu pärast pesemist korralikult kuivatada, eriti varbavahedest. Niiskes keskkonnas hakkavad kiiresti arenema nii seenhaigused kui ka nahaärritused.

Samuti esineb suhtumist, et väiksemad jalaprobleemid “kasvavad ise välja”. Tegelikkuses võivad need ilma sekkumiseta süveneda ning hiljem vajada juba oluliselt keerukamat ravi.

Seega on õiged hooldusharjumused – korrektne küünelõikus, sobivad jalanõud ja sokid, jalgade kuivana hoidmine ning muutuste jälgimine – võtmetähtsusega lapse jalgade tervise säilitamisel.

4. Kuidas lõigata küüsi õigesti, et vältida küünte sissekasvamist?

Küünte sissekasvamist saab ennetada eelkõige õigesti lõikamise ja sobiva jalanõu ning sokkide kandmisega. Kõige sagedasemad vead on küünte liiga lühikeseks lõikamine või nende liigne ümardamine. Sellisel juhul võivad küüne servad vajuda naha sisse ja hakata kasvades tekitama valu või põletikku.

Oluline on meeles pidada, et kitsad jalanõud ja liiga väikesed või sünteetilised sokid suurendavad sissekasvamise riski. Sokk peaks ideaalis olema lapse jalast pool numbrit või isegi ühe numbri võrra suurem, sest pesus ja niiskuse mõjul kipuvad need veidi kokku tõmbuma. Soovitan bambusest sokke, antibakteriaalsed, imavad niiskust ja väga pehmed ning nahasõbralikud.

Lapse varbaküüsi tuleks lõigata sirgelt, jättes küüne nurgad kergelt nähtavale. Nii ei hakka küüs nahka sisse kasvama. Teravad servad võib vajadusel õrnalt viiliga pehmendada, kuid küünt ei tohiks liiga palju ümardada.

Visuaalselt võiks reegel olla järgmine: küüs peab katma kogu varbaotsaku ja ulatuma servadeni, mitte moodustama kaarekujulist “naeratust” varba peal. Kui küüned on lõigatud korrektselt, näevad need välja siledad ja sirged, nurgad jäävad nähtavale ning küüneplaadi kuju järgib loomulikult varba kuju.

5. Millised jalanõud põhjustavad kõige sagedamini jalaprobleeme? Kas asi on vales materjalis, suuruses või kujus? Millele peaks jalanõude valikul tähelepanu pöörama?

Kõige sagedamini põhjustavad jalaprobleeme jalanõud, mis on liiga kitsad, jäiga tallaga või vale kujuga. Lapse jalg vajab piisavalt ruumi, et varbad saaksid loomulikult laieneda ja liikuda. Kui jalanõu surub varbad kokku, kaotab jalg oma loomuliku tasakaalupunkti – just suur ja väike varvas aitavad igal sammul keha stabiilsena hoida. Kui need ei saa vabalt liikuda, võib laps hakata kergemini komistama, koperdama või isegi sagedamini kukkuma.

Samuti vajab laps painduvat talda, mis järgib jala loomulikku liikumist. Sammudes peab päkaosa saama piisavalt ruumi tõukehetkel – täpselt nagu paljajalu kõndides. Kui jalanõu tald on liiga paks ja jäik, ei saa jalg täies mahus liikuda ning paljud lihased jäävad kasutamata. See viib selleni, et jalad muutuvad nõrgemaks ja tasakaalu hoidmine raskemaks.

Seega peaks lapsevanem jalanõude valikul tähelepanu pöörama eelkõige kolmele asjale:

Kuju – jalanõu ninaosa peab järgima varvaste loomulikku laiust, mitte suruma neid kokku.

Suurus – jalats peab olema paras, piisava varuruumiga.

Tald – peab olema painduv ja võimaldama jalal kõndides loomulikku liikumist.

6. Kas barefoot jalatsid aitavad ennetada jalaprobleeme?

Barefoot-jalatsid aitavad jala loomulikku arengut toetada nii ennetavalt kui ka olukorras, kus on juba tekkinud esimesed muutused. Kui laps on harjunud kitsaste jalanõudega, võivad barefoot-jalatsid järk-järgult aidata jalgu vabastada liigsest survest, parandada varvaste asendit ja tugevdada nõrgenenud lihaseid.  Oluline on, et üleminek toimuks järk-järgult, sest jalg vajab aega, et uue koormusega kohaneda. Erandiks on lapsed, kes on sünnist saati kandnud barefoot-jalatseid – nemad ei vaja kohanemisperioodi.

Jalanõu peab alati olema lapsele õige suuruse ja kujuga, sest ka barefoot ei toimi, kui see on liiga suur või liiga väike. Õige suuruse määramiseks on hea arvestada järgmist:

Sandaalid ja kerged suvejalanõud – maksimaalselt 0,5 cm varuruumi.
Kinnised jalanõud, näiteks sügissaapad – umbes 1 cm varuruumi pikimast varbast.
Talvesaapad1,5 cm varuruumi, et jalanõusse mahuks ka paksem sokk või vajadusel lisatald.

Barefoot-jalatsite kandmisel aktiveeruvad kõik jalalihased – nii suured kui väikesed – ning see aitab hoida õiget rühti. Tugevad ja liikuvad jalad hoiavad vaagna tasakaalus, vähendavad ülekoormust turjal ja ennetavad valulikke seisundeid.

Kui jalg on aga sunnitud kitsasse või jäika jalanõusse, hakkab keha kompenseerima valesid asendeid ning koormus kandub ebaühtlaselt lihaskudedele. Sellest võivad kujuneda põletikulised protsessid ja kroonilised valud.

Kuna laps on pidevas kasvus ja arengus, on eriti tähtis pakkuda talle jalanõusid, mis ei tekita lisakoormusi, vaid toetavad keha loomulikku liikumist. Barefoot võib siin olla väga tõhus lahendus – nii ennetamiseks kui ka juba tekkinud probleemide leevendamiseks.

7. Milline olukord vajab kindlasti jalahoolduse spetsialisti poole pöördumist?

Jalahoolduse spetsialisti poole tuleks kindlasti pöörduda siis, kui laps kurdab jalavalusid või kui vanem märkab muutusi, mis ei tundu tavapärased. Oluliseks märgiks on näiteks see, kui varbad või kannad muutuvad punaseks, lähevad paiste või tursuvad. Samuti vajab tähelepanu olukord, kus küüned kasvavad sisse, tekivad villid, haavandid või paksendid.

Oluline on jälgida ka lapse jalalaba kuju ja liikumismustrit. Kui jala asend hakkab muutuma – näiteks vajub kand sissepoole või jalavõlv tundub kaduma – on mõistlik konsulteerida spetsialistiga. Sama kehtib ka siis, kui lapse kõnnak tundub ebatavaline: ta lonkab, koperdab tihti, väldib varvastel või kannal kõndimist või jookseb teisiti kui eakaaslased.

Tasakaal, liikumise koordinatsioon ja jalgade loomulik liikuvus annavad palju infot. Kui vanemal tekib kahtlus, kas lapse jalad liiguvad loomulikult, on parem pöörduda spetsialisti poole juba varakult.

Mida varem probleem tuvastada, seda lihtsam on seda korrigeerida ja ennetada hilisemaid valusid või kehaasendi häireid.

8. Kas lastel on vaja professionaalset jalahooldust, kui neil ei ole muresid?

Ennetav hooldus ja regulaarne kontroll on väga olulised, sest paljud muutused lapse jalgades arenevad märkamatult. Näiteks võivad kujuneda kõrvalekalded – see tähendab, et jalg ei arene täpselt nii, nagu peaks. Kõrvalekallete hulka kuuluvad näiteks lampjalgsus, kõrgkaareline jalg, sisse- või väljapoole pööratud hüppeliiges või varvaste deformatsioonid, nagu hallux valgus ehk suure varba kaldumine.

Samuti võivad tekkida asendimuutused, mis viitavad sellele, et lapse jala või varvaste loomulik asend muutub. See võib avalduda näiteks kanna sisse- või väljapoole vajumisena, varvaste kõverdumisena või jala üldise raskuspunkti nihkena. Need muutused ei pruugi lapsele kohe valu põhjustada, kuid pikemas plaanis võivad need mõjutada kogu keha – tekitada põlve-, puusa- või seljavalusid.

Just seetõttu on oluline pöörduda spetsialisti poole, kes oskab neid muutusi varakult märgata ja anda soovitusi, kuidas neid korrigeerida. Sageli piisab lihtsatest lahendustest – näiteks harjutustest, õigest jalanõuvalikust või kodustest hooldusvõtetest. Kui aga jätta need tähelepanuta, võivad väikesed kõrvalekalded lapse kasvades süveneda ja põhjustada probleeme, mis mõjutavad liikumist kogu elu.

9. Lisaks eelnevale, mida soovitaksid veel lapsevanematele? Millised harjumused aitavad jalad tervena hoida?

Julgustan lapsevanemaid looma lihtsaid, aga järjepidevaid harjumusi: lasta lastel võimalusel paljajalu käia, hoida jalad puhtad ja kuivad, lõigata küüsi regulaarselt ning valida jalgadele mugavad, piisava ruumiga jalanõud. Paljud lapsed, kes on juba varakult harjunud barefoot-jalatsitega, ei soovi hiljem kitsaste ninadega tavalisi jalanõusid kanda – seda kinnitab ka minu kogemus nii oma tütre kui klientide lastega. Kui jalal on kord olnud vabadus ja loomulik liikumine, ei talu see enam surutust, mida kitsad tossud või kingad kaasa toovad.

Olen Sirle, jalaspetsialist ja Pediluxus Stuudio looja. Minu südameasi on toetada nii laste, noorte kui täiskasvanute jalatervist – ennetada muresid, leevendada juba tekkinud probleeme ja pakkuda igale jalale väärilist hoolt. Usun, et jalad on meie vundament – kui need on terved, on ka liikumine ja igapäevaelu kergem ja rõõmsam.

Pediluxus Stuudio asub Tallinnas, Tuulemäe 5, kus ootan sind personaalsele jalahooldusele. Minuga saab ühendust võtta või hoolduse broneerida kodulehe kaudu: pediluxus.ee

Intervjuu jätkub … II osa on peagi blogis lugemiseks üleval.

Jaga intervjuud sõbraga